Millega Codeborne tegeleb?

Codeborne ehitab tailor-made tarkvarasüsteeme. Tuleme enamasti appi siis, kui “karbitarkvara” ei suuda ärilisi eesmärke täita – kui tellija tööprotsessid on mitmetahulisemad kui valmislahenduse võimekus või on näiteks ebaõnnestunud integratsioon olemasolevate infosüsteemidega. Sedalaadi “rätsepatööna” valminud tarkvaralahenduste kasutusvaldkonnad on väga erinevad – internetipankadest energeetikainfosüsteemideni; pankade laenusüsteemidest gaasifirmade arveldussüsteemideni; tervishoiulahendustest digiboksitarkvarani; suurte tehaste tootmisliinide tarkvarast keerukate digiallkirjastamiste- ja krüptograafialahendusteni.

Kui suur on Teie ettevõtte tegevusvaldkonnas rahvusvaheline konkurents?

Meie ei pea kedagi otseselt konkurendiks selle sõna karmis tähenduses. Kui tänaval on kaks restorani, ei pea olema nii, et ühe äri õitseb ja teine on pankrotiveerel. Kui ühes grillitakse väga head antrekooti ja teises valmistatakse imelist tuunikala, on mõlemal oma koht. Meie keskendume sellele, et teeksime oma tööd võimalikult kvaliteetselt. Usun, et tippkvaliteediga tootel või teenusel on alati turg olemas ja sellesama kõrge kvaliteediga tarkvara ehitamise nimel iga päev pingutamegi.

Mis ajendas Teid välisvisiidile minema?

Codeborne’i käibest umbes 60% moodustab eksport. Ometi teeme ka Eestisse väga palju tööd ning tõenäoliselt on õige öelda, et iga eestimaalane kasutab vähemalt ühte Codeborne’i poolt ehitatud infosüsteemi. Selle kõige kõrval on meie turud tänaseks Venemaal, Jaapanis, Norras, Ameerika Ühendriikides, Tšehhis ning vähemal määral ka mujal.

Selleks, et ärilised läbirääkimised protsessi alguses ning süsteemide ehitamine juba järgmistes faasides tõrgeteta sujuks, kohtume kõikide oma klientidega silmast silma. Meie kogemus ütleb, et keerukaid süsteeme tuleb tellijaga koos ühe laua taga istudes disainida ja selle funktsionaalsus ning liidestused kokku leppida. Seepärast käimegi piisavalt tihti ka välisvisiitidel.

Miks valisite visiidi sihtriigiks just Jaapani?

Esimene külaskäik oli tõele au andes juhuste kokkulangemine. Delegatsiooni kuulusid ühelt poolt mind kõnetav seltskond Eestist ning teiselt poolt oli visiidil hea agenda ja selge eesmärgina sõnastatud äri tegemine. See on minu jaoks väga oluline. Visiite võib olla erinevaid – silmaringi laiendamise eesmärgil korraldatud õppereise, viisakusvisiite ja nii edasi. Mainitud käik Jaapanisse oli pigem võimalikult praktiline. Kohtusime mitmete ettevõtetega ning arutasime avatud kaartidega, kuidas üksteisele kasulikud olla saame. Kohtumised läksid üsna praktilisteks, mitmel neist süvenesime üsna põhjalikult võimalike tarkvaralahenduste detailidesse ning sellised straight-to-the-point arutelud viisid hiljem pärisprojektide alustamiseni. Täna teeme Jaapanisse neljanda kliendiga viiendat projekti.

Mida Te arvate, kui suurt rolli mängis esimese lepingu allkirjastamisel see, et käisite Jaapanis delegatsiooniga?

Seda on hästi keeruline öelda. Äri tegemine välisturgudel ei käi nii, et minister avab uksed ja ettevõtja ülesandeks on tulemusi nautida. Tõsi – Jaapanis ja laiemalt Aasias on nii, et kõrge positsiooniga inimeste kohalolu on väga tähtis. Mulle tundub, et jaapanlased tajuvad riiklikku äridelegatsiooni kuulumist ja tähtsate inimestega kaasas käimist kui ettevõtja poolset lugupidamist partneri vastu ja panust ärisuhtesse. Kindlasti on see samm, mis aitab ärisuhete arendamisele kaasa. See on indikatsiooniks sellest, et ettevõtja ei tulnud õnne proovima, vaid on ettevalmistunud, pühendunud ja keskendunud. Mulle tundub, et selline tõsine suhtumine sobitub jaapanlaste mentaliteediga. Teisalt tasub meeles pidada, et ükski välisparner ei sõlmi sinuga lepingut lihtsalt põhjusel, et liigud samas seltskonnas kõrgel tasemel poliitikutega. Ärilised läbirääkimised peab ikka igaüks ise ja oma kokkulepped tuleb ka ise saavutada.

Milliste ootustega Te välisvisiidile läksite?

Mulle tundub, et minna visiidile tohutute ootuste või nõudmistega ei ole väga ratsionaalne. Mina läksin Jaapanisse vaatama, kuidas seal päriselt äri tehakse ja mul ei olnud ootust, et peaksin Jaapanist kindlasti naasma lepinguga. Loomulikult ma pingutasin selle nimel ja on suurepärane, et niimoodi juhtus. Visiit on suurepärane võimalus õppida, kuidas kusagil äri tehakse ja esmaste kontaktide sõlmimiseks. Sealt edasi algavad tavapärased läbirääkimised, nagu äritegevuses ikka.

Kui oluliseks Te peate Eesti ettevõtete käimist välisvisiitidel?

Välisvisiidid on kindlasti olulised, sest äri tegemine on tõsine töö. Edu nimel tuleb pingutada. Kohtumine potentsiaalsete kohalike koostööpartneritega ja neile oma toodete või teenuste tutvustamine on väga tähtis. Ühtlasi on teemasid, mida saabki arutada üksnes näost-näkku. Samas olen arvamusel, et oluline pole mitte ainult see, mida tehakse, vaid ka kuidas tehakse. Olen arvamusel, et ettevõtted, kes kaaluvad välisvisiidile minemist peaksid omama selget arusaama sellest, mida nad rääkima lähevad. Osad võimalikud kliendid tunnevad huvi ainult sinu pakutava lahenduse või teenuse kui sellise vastu. Teised tahavad seevastu sulle silma vaadata ja aru saada, et kas “sina oledki see mees, kes meie keerulise ülesande lahendada oskab.”

Teie jutust jääb mulje, et visiidile tasub minna nendel ettevõtetel, kellel on hästi selge teadmine sellest, millised on nende toodete või teenuste tugevused?

Kui räägime toodetest, tekib sageli kiusatus mõelda, et sul peab justkui midagi valmis olema. Põhjusel, et tegeleme ise tarkvaraarendusega, puutun hästi tihti kokku sellega, kuidas sageli räägitakse valmistoodetest. Minu jaoks on tegemist libeda jääga. Näen sageli seda, kuidas tooted on tõepoolest olemas, kuid need ei tööta kliendi jaoks viisil nagu peaksid. Keerukus valmistootega ongi selles, et kui sul on ühel pool klient oma individuaalsete vajadustega ning teisel pool “universaalne” toode, mis peab paljude erinevate klientide ülesandeid lahendama, siis on lahenduseks kas väga keerukad süsteemid, mis püüavad kõike lahendada või vastupidi – madalaima võimaliku ühise nimetajaga lahendused. Meie ei aruta klientidega ei kodumaal ega visiitidel mitte eeskätt meie lahenduse parameetreid, vaid ärilisi ülesandeid, mis tellijal lahendada tuleb. Kui see on klaar, siis selgub, millise süsteemi täpselt sinna ehitame. Kokkuvõtteks ei ole nõnda, et tingimata peab olema see võlutoode. Rebu seisneb ikka tellija ärimure lahendamises. See, kas seda tehakse spetsiaallahenduse, toote või hoopis üksnes konsultatsiooni abil, selgub töö käigus.

Kuidas panustavad välisvisiidid Eesti ettevõtluse ja majanduskeskkonna arengusse?

Visiidid on selgelt plussmärgiga asi. Ilma ei saa. On naiivne uskuda, et keegi tuleb ise hirmsasti Eestisse koostööpartnereid otsima. Ettevõtja, kes soovib, et tema äri kasvaks, peab sellega ise aktiivselt tegelema ja võimalusi leidma. Loomulikult võib elus olla õnne või mängivad juhused trumbid sinu kätte, aga neile ei saa lootma jääda. Kui sinu ettevõte soovib eksporti teha, pead ise käima ja välisturgudel tööd tegema.

Kas soovitate visiidil osalemist ka teistele Eesti ettevõtjatele?

Ikka soovitan. Loomulikult tuleb selgeks teha, mis ettevõtteid plaanitakse külastada ja kellega saab delegatsioonis seljad kokku panna, et koostööna tellijale rohkemat pakkuda. Kodumaise ettevõtluse mundriau küsimus peaks olema ekspordi kasvatamine.

Anna oma ärile lendstart! Registreeri end visiidid.ee lehel ja ole kursis sinu sihtturge puudutavate välisvisiitidega.